Kas Eesti vajab tuumajaama?
Kuna Leedus sai rahvas pooldemokraatlikult otsustada tuumajaama ehitamise üle, ning valitsus siiski teatas, et austab demokraatiat, rahva otsust ehk ülekaalukat vastuseisu, tõstatan arutelu ka siin. Tutvustusse panen lihtsalt mõningad tähtsamad lingid antud teemast:
http://www.e24.ee/924554/general-electric-tuumaenergiat-on-raske-oigustada/
General Electric 31.07.2012 : Tuumaenergia on võrreldes teiste energialiikidega niivõrd kallis, et seda on «väga raske õigustada»
http://www.ft.com/intl/cms/s/0/60189878-d982-11e1-8529-00144feab49a.html#axzz2BjFiwHYp Financial times July 30, 2012: Nuclear ‘hard to justify’, says GE chief
http://www.globalresearch.ca/germanynuclear-exit-dropping-nuclear-power-has-brought-economic-and-environmental-benefits/5310454 ( Global research November 03, 2012) Germany’s Nuclear Exit: Dropping Nuclear Power Has Brought Economic and Environmental Benefits
http://www.omanikud.ee/uudiskiri/artiklid/article_id-1282 Rita Raudjärv: Eesti elektrienergia hind — eurooplastele odav, kohalikele kallis
Loe lisaks!
Avalda arvamust
Valik nr.1 Eesti vajab tuumajaama, sest küllap see toob raha riigiaparaadi kaukasse, ning seeläbi ergutab majanduskasvu, ning rahva üldist heaolu. 25%Valik nr.2 Eesti ei vaja tuumajaama, kuna tuumaenergia on General Electricu hinnangul üks kõige kallimaid energiatootmise viise, see ei taga meie energeetilist sõltumatust, sest odavaim tuumakütus tuleks Venemaalt, ning ükskõik kui odavalt siin riigis elektrit toota, hinna määrab üleeuroopaline elektri vabaturg. 75% 108 häält
aega veel 171 päeva Arvamused: 4 poolt / 5 vastu
Karlova Gümnaasium peab jääma gümnaasiumiks
Tartu linnavalitsuse plaan näeb ette koolivõrgu korrastamise sildi all gümnaasiumide arvu vähendamist viiele-kuuele. Teiste gümnaasiumide seas peaks selle kava kohaselt põhikooliks muutuma ka Karlova gümnaasium. Peale üldise statistika gümnasistide arvu vähenemise kohta lähiaastatel muud põhjendust just Karlova gümnaasiumi kaotamisele toodud pole. Korraga tahetakse kaotada Forseliuse gümnaarium, Karlova, Kunstigümnaasium – üks Tartu suurimaid linnaosasid jääb seega ilma keskharidust andva koolita.
Plaan on seda kummalisem, et samas rõhutatakse allesjäävate gümnaasiumide rolli valikuvõimalusi pakkuvate eripäraste koolidena – Karlova gümnaasiumil on aga kogu vabariigis väga selge aastakümnete jooksul kujunenud eripära, kuna ühegi teise üldhariduskooli õppekavasse pole muusikaõpetust sedavõrd tugevalt integreeritud. Muusikaklassid alustasid koolis 1961.aastal, kooriklassid 1980.aastal. Tänu muusikallakule on Karlova gümnaasium olnud baaskooliks sellistele Eesti tipptasemel noortekooridele nagu Tartu Poistekoor ja neidudekoor Kurekell (mille tulevik linnavalitsuse plaani tõttu muutub väga tumedaks), just sellest koolist sai alguse aastaid Tartu kultuurielu tippsündmuseks olnud Raimond Valgre lauluvõistlus.
Üle linna on kuulsad kooli kooride jõulukontserdid ning iga-kevadised aastapäevakontserdid. Lisaks muusika süvaõppele on koolil ka olnud tugevad traditsioonid näiteks ajalooõppe vallas (mida kroonis 2011. aasta esikoht ajaloo riigieksami edetabelis) ja väga selge oma identiteet, mille tulemusel väga paljud vilistlased on ka oma lapsed just Karlova kooli õppima toonud. Karlova koolist on tuule tiibadesse saanud teiste seas laulja Chalice, ansambel Noorkuu, Estonia teatri ooperisolistid Helen Lokuta, Alar Haak ja Rauno Help, Vanemuise teatri direktor Paavo Nõgene, näitlejad Andres Dvinjaninov, Mirtel Pohla ja Mart Kampus, laulev poliitik Margus Tsahkna, olümpiavõitja Viljar Loor, korvpallurid Tanel Tein, Valmo Kriisa, Jaanus ja Toomas Liivak, ajaloolane ja poliitik Aadu Must ja paljud-paljud teised tublid inimesed.
Hea inimene, kes Sa oled selle vastu, et Tartu üks vanimaid ja tuntumaid koole jääb ilma võimalusest anda keskharidust, näita oma toetust, andes oma hääl.
Loe lisaks!
Avalda arvamust
202%
1014 häält
petitsioon on lõppenud Arvamused: 48 poolt / 0 vastu
