EI TUULEPARGILE 'T6' Raplamaal

Et elu- ja looduskeskkond Järvakandi ümber säiliks!

  

Milles seisneb probleem?  

Kehtna vald kavandab ja menetleb täna üldplaneeringut, mille kehtestamise korral tekib arendajal võimalus ehitada Raplamaale, Järvakandi alevi külje alla suur ja mahukas tuulepark alale (tuuleenergia arendamise ala T6), kus hetkel asub liigirikka ja tasakaalus ökosüsteemiga peamiselt metsaga kaetud ala.  

 

Kohaliku kogukonna rahulolematus

Väga oluline on informeerida elanikkonda ja tuua välja asjaolu, et kui praegu saab enamuse tähelepanust planeeritav tuulepark, siis tegelikkuses ei ole tuulepark teps mitte ainukene suure ja olulise mõjuga projekt, mis Järvakandi alevi vahetusse lähedusse on planeeritud. Lisaks tuulepargile tuleb ka Rail Balticu trass koos lokaalse peatusega (mille detailplaneering on algatamisel) ning väljastatud on ka kaks geoloogilise uuringu luba (üks uuringuruumidest piirneb alaga T6 ning teine mõne kilomeetri kaugusel). Klassikaliselt meeldib ametnikkonnal kasutada sõnu, et geoloogilise uuringu luba ei tähenda automaatselt kaevandusluba. Pealtnäha on see õige väide, kuid me ei tohiks lasta ennast sellega petta. MaaPS § 4 lg 2 sätestab, et maavara geoloogiline uuring on maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Ettevõtja ei lähe niisama raha tuulde loopima ja maavara uuringuid teostama, ilma et ei omaks plaane projektist kasumit teenida.

Eksitav on ka arvamus, et Üldplaneeringuga ei anta luba tuuleparkide rajamiseks, vaid määratakse kindlaks alad, kus tuuleenergia tootmise perspektiivi väljaselgitamine on lubatud ja tuuleparkide rajamine on võimalik vaid järgnevate planeeringute ja uuringute läbiviimisega. Kui Üldplaneering senisel kujul kehtestatakse, siis kohalikel ei ole võimalik hiljem vaielda vastu sellele, et tuulepargid püstitatakse Üldplaneeringus näidatud aladele. Üldplaneeringu kehtestamisel saab vaidlustada üksnes tuulikute asukohti Üldplaneeringus näidatud alade sees, tuulikute arvu ja tuulikute suuruse ja tehniliste üksikasjadega seonduvat. Ehk teisisõnu – Üldplaneeringu kehtestamisel ei saa kohalik kogukond takistada tuuleparkide püstitamist nende kodude juurde ning kohaliku kogukonna omandi, elukeskkonna ja ettevõtluse kahjustamist.

 

Miks tuulepargi rajamine oleks halb?

Kavandatava tuulepargi rajamine toob märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi kaasa nii ümbruskonna elanikele kui ka looduskeskkonnale. Täpsemalt, kavandatud tuuleparki tahetakse rajada ligi 700 ha suurusele põlisele metsaalale, kus kohaliku kõnnumaa ürgne loodus vaheldub sajandite vanuste hajataludega ning piirneb Järvakandi aleviga.

Planeeritud tuulepargiala ja selle lähiümbruse teed on saanud populaarseks tervisespordi radadeks nii kohalikele kui ka paljudele Järvakandi alevi elanikele. Harvad pole juhused, kus metsateedel võib märgata mõnda metsakana (metsis, teder või laanepüü) või suurulukit (põder, karu, hunt). Ornitoloogiahuvilised on korraldanud kevadeti ala läbiva Nurtu jõe kallaste puhastusüritusi, kuna väidetavalt on antud aladel nähtud pesitsemas musta toonekurge.   

Eesti Ornitoloogiaühing on esitanud ekspertiisile tugineva ja ettevaatusprintsiibist lähtuva seisukoha, et tuulepargid on linnustikku oluliselt kahjustavad objektid.

Eesti metsade suurulukitel on samuti kombeks vältida alasid, kus metsamassiivid on asendatud inimese poolt rajatud tehisobjektidega.

 

Kohalikele elanikele on ebaselge planeeritava tuulepargi tuulikute arv, nende paiknemise asukohad ning mastaabid. Kui räägitakse kuni 300 m kõrgustest tuulikutest, mida on lubatud ehitada 1 km kaugusele elukohast, siis inimese jaoks tähendab see elukeskkonna jäädavat muudatust. Iga tuulikutega kaasneb mürareostus, mis sõltub konkreetse tuuliku parameetritest ja näitajatest.  

 

 

Ebaproportsionaalne mõju looduskeskkonnale

Loodusest lugupidavate inimestena oleme mures kunagiste suurte ja vägevate metsamassiivide kadumise pärast. Viimased 10-15 aastat on üle Eesti märgatavalt intensiivistunud riigimetsades lageraied. Kui tänasest intensiivsest lageraiest suudab loodus taastuda aastakümnetega, kuid kui pildile lisada planeeritav tuulikute park, Rail Baltica raudteetrass ja uued kaevandused, siis nendel aladel on loodus püsivalt hävitatud ja selle taastamine ei ole enam võimalik. Tuulepargi rajamise ja muude projektide ning neid teenindavate infrastruktuuriobjektide ehitusega kaasneb metsa suures ulatuses raadamine (väljajuurimine).

 

KOKKUVÕTE

Rail Balticu trass (koos lokaalse peatusega), kaks maavara uuringuruumi (mõlemad 24.98 ha) ja planeeritav tuuleenergia arendamise ala on surutud kokku ühte piirkonda – Järvakandi ümbrusesse metsamassiivi. Seetõttu on negatiivne mõju nii inimeste elukeskkonnale kui ka loodusele antud tingimustes ebaproportsionaalne.

Rail Balticu projekt on sellises etapis, kus käivad juba ehitushanked viaduktide ehitamiseks. Kaevanduste rajamine RB trassi lähistele ehitusmaterjali saamiseks on hädavajalik selle suurprojekti edukaks kulgemiseks. Tuuleenergia arendamise ala T6 on ainukene projekt, millest saame veel loobuda.

Toetusallkirjasid “EI TUULEPARGILE T6” saab and Järvakandi kohvikutes ja käesoleval petitsioonilehel