Tartus Emajõe tn kaherealise allee taastamiseks

Vaata kajastusi Tartu Postimehes:

03.03.2010: Vahtraraie ägestab supilinlasi

04.03.2010: Vähem puid - märk rohelisest Tartust?

04.03.2010: Supilinlased asusid vahtraallee toetuseks allkirju koguma

10.03.2010: Urmas Kruuse: rohelises linnas on oluline iga puu

15.03.2010: Supilinna Selts: kaks või üks rida puid - küsimus on ikka vastuseta

Tartus Emajõe tänaval Kroonuaia ja Kartuli tn vahel olev vahtraallee oma kunagises ilus on jõe kaldakindlustustööde tõttu hävinud, suures osas juba 2006. aasta alguses. Allesjäänud puud kavatseb Tartu linnavalitsus maha võtta 2010 aprillis. Projekt näeb ette ühe kõnnitee kaldarinnatise kõrvale ja kahepoolse kõnnitee sõidutee tänava äärde. Jõe kaldapealsele on kavas endise kahe puuderea asemele istutada vaid üks rida puid – poole vähem kui varem. Alleed, kus saaks jalutada puude vahel, Emajõe tänaval enam ei oleks. Ühe puuderea rajamine on vastuolus kehtiva Supilinna üldplaneeringuga, mis näeb jõekaldale ette kaks puuderida.

Supilinna Selts ja Eesti Roheline Liikumine on algatanud allkirjade korjamise Emajõe tänava allee taastamiseks endisel kujul, kahe puuderea ja nende vahel oleva kõnniteega.

EDULUGU
Emajõe tn allee

Supilinna Seltsi ja Eesti Rohelise Liikumise poolt algatatud allkirjakogumine Emajõe tn 2-realise puudeallee taastamisest oli üks päris esimesi siin www.petitsioon.ee portaalis. Kogusime vahemikus 3.-16. märts 2010 portaalis kokku 690 allkirja ja oleme selle tulemusega väga rahul. Ja mis veel olulisem – ühispöördumine oli tulemuslik! Tartu Linnavalitsus muutis ära oma varasema otsuse ning on hetkel rajamas Emajõe tänava äärde uut 2-realist puudealleed, nagu petitsioonis soovisime.

Miks meie algatatud edukas oli? Peamiseks edufaktoriks oli pöördumise taga olev kriitiline mass eelneva kogemustega inimesi ning läbimõeldud tegutsemine. Nii Supilinna Selts kui Eesti Roheline Liikumine on aastaid suhteliselt rutiinselt osalenud igasugu planeeringudokumentide analüüsimisel ja kommenteerimisel ning tunnevad ka Tartu linnavalitsuse "masinavärki" ja selle inimesi piisavalt hästi.

Andsime endale algusest peale aru, et allkirjade kogumine pole asi iseeneses ja pelgalt sellega ei saavuta midagi. Oluline oli seda kombineerida teiste tegevustega – info levitamine ja meediatöö, tegevus linnavalitsuse suunal, linnavolikogu kaasamine, alternatiivi ettevalmistamine. Kuna probleemi tõstatumisel oli kopa maasse löömiseni jäänud vaid kuu aega, olime sunnitud asja hakatuseks meedia vahendusel kohe "teravaks ajama". Kui teema oli tehtud edukalt üheks keskseks jutuaineks Tartus, "muutusime" linnavalitsusele konstruktiivseks suhtluspartneriks. Mis kõige olulisem - pakkusime nende plaanile omalt poolt detailselt läbimõeldud alternatiivi. Läbirääkimised linnaga ja töö alternatiivse ehituslahenduse joonistamisel kestis üle kuu. Mõõdukas, kuid pidev survestamine koos veenmisega, et meie pakutav alternatiiv töötab, kandsid vilja. 2010 märtsi algul alanud "sõda" lõppes mai algul. Linnavalitsus otsustas eraldada veidi lisaraha ja teha ümber mõned juba sõlmitud lepingud. Tulemuseks Emajõe ääres mitte algselt kavandatud üks puuderida, vaid kaherealine allee. Osaliselt kindlasti tänu neile sadadele, kes kahe kodanikuühenduse pöördumisele www.petitsioon.ee lehel oma toetusallkirja andsid.

Peep Mardiste
Eesti Roheline Liikumine
www.roheline.ee