Hoiame külakoole, hoiame Eestit!

Pöördumine Eesti Vabariigi Valitsuse, XIV Riigikogu ja kõigi Eesti erakondade poole!

Hoiame külakoole, hoiame Eestit!

Iseseisev Eesti seisab teise aastasaja alguses. Praegu elab meie riik oma ajaloo jõukamaid aegu. Kuid mitte kunagi pole meil olnud vähem külakoole. Ja neid plaanitakse veelgi sulgeda. Mitte kunagi Eesti riigi ajaloos pole maa-lastel olnud keerulisem saada kodu lähedal head kooliharidust.

Täna ei elata maal häda sunnil. Aina enamad noored pered, kes täna ja tulevikus taludes elavad, otsustavad maal elada just oma laste pärast. Soovides, et nende lapsepõlv mööduks päris looduse, päris taimede ja loomade, päris elu keskel. Maal on rohkem ruumi ja vabadust, maaperedes kasvab keskmisest rohkem lapsi.

Kuigi maale on keerulisem kodu rajada, saavad noored pered sellega hakkama. Tullakse toime ka sissetulekute kindlustamisega - tegeledes kaugtöö, ettevõtluse või kaugemal tööl käimisega. Kuid kui piirkonnas puudub kool, on see kant noorte perede jaoks suletud. Talus elades ei soovi keegi saata oma väikesi lapsi keskuse kooli, siis kaotaks maal elamine suure osa oma mõttest. Külakoolide hoidmisest sõltub Eesti maaelu kestmajäämine.

Eesti Haridusstrateegia 2021-2035 seab sihiks individuaalsed õpiteed, ainete lõimimise, usalduslikud suhted ja tiheda koostöö kooliperes. Seda kõike on väikeses koolis märksa lihtsam saavutada kui suures. Selmet lapsi suurtesse koolidesse koondada ja seal kallite tugiteenuste abil väikekooli keskkonda imiteerida, oleks mõistlikum olemasolevad väikekoolid alles jätta ja luua eeldused uute külakoolide tekkeks. 21. sajandi haridussüsteem võiks minna väikestele lastele võimalikult lähedale, mitte sundida neid veetma suurt osa oma elust koolibussis, keskuse poodides ja bussipeatustes. Looduse keskel asuvad väikesed maakoolid saaksid toetada suuremate koolide lõimingulist õuesõpet, pakkudes kohalikul loodusel põhinevaid õppeprogramme.

Kehtivas koalitsioonilepingus on kirjas:

- tagame maakoolide /.../ ühtlase kättesaadavuse kogu Eestis;

- tagame kodulähedaste koolide säilimise;

- tagame koolivõrgu mitmekesisuse. Selleks tagame riigi-, munitsipaal- ja erakoolidele ühetaolised rahalised võimalused hariduse pakkumiseks.

Alljärgnevalt esitame külakoolide mõttetalgutel sündinud 7 ettepanekut, kuidas tagada täna ja tulevikus hajakülades elavatele lastele kodulähedane tänapäevane kooliharidus.

1. RAHASTAMISMUDEL ÕIGLASEMAKS JA LÄBIPAISTVAMAKS!
   Tänane põhihariduse rahastamismudel ei arvesta asustustihedusega ning  diskrimineerib hajakülades elavaid lapsi, pannes nende haridusvõimalused sõltuvusse kohalike poliitikute tahtest ja võimekusest leida või mitte leida nende hariduse jaoks lisaraha. Eesti laste hariduse rahastamine ei ole läbipaistev - Praxise uuring 2016. a tõdeb, et "avalikkusele kasutada olev andmestik ei võimalda/.../ võrrelda avaliku sektori kulutusi üldharidusele eri koolitüüpide ega kooliastmete lõikes." Kohustusliku põhihariduse rahastamismudel tuleb muuta õiglasemaks,  targemaks ja läbipaistvamaks - iga konkreetse lapse hariduse rahastamisel tuleb arvestada tema elukoha asustustihedust, mida saab mobiilpositsioneerimise abil määrata reaalajas, kaugust koolidest, laste arvu klassis jmt ning tagada, et selle konkreetse lapse hariduseks mõeldud raha kasutatakse ikka selle lapse harimiseks ja et sellest piisab. Täna saavad omavalitsused riigilt väikekoolide pidamiseks küll lisatoetust, kuid iga omavalitsus otsustab ise, kuidas selle toetuse oma koolide vahel jagab.

2. LISARAHASTUS RIIGIMETSAST!
   Mida hõredam asustus, seda kulukam on ühe lapse harimine. Maa-laste hariduse lisarahastus võiks tulla maapiirkonnast – riik võiks selleks eraldada riigimetsast laekuvad dividendid. Kui sellest ei piisa, tuleks maa-laste haridusse suunata ka riigimetsa eest omavalitsusele makstav maamaks.
   

3. KOOLIPIDAJAD STABIILSEMAKS JA TARGEMAKS! ASUTAME SA EESTI KÜLAKOOL!
   Riik on pannud lastele kohustuse omandada põhiharidus. Põhikoolide pidamise delegeeris riik pärast taasiseseisvumist omavalitsustele. Paljud omavalitsused on  aga pärast iga võimuvahetust sisuliselt uued asutused - läheb aega, et eeltehtust ülevaadet saada. Varasema koalitsiooni plaanid, sh põhihariduse arendamise plaanid, ei pruugi olla arusaadavad, vastuvõetavad ega olulised. Koolipidaja otsused on aga ülipika mõjuga - täna saadud koolikogemus võib lapse elukäiku mõjutada kuni 100 aastat. Kohalikud poliitikud vajavad rohkem teadmisi tänapäevasest koolist ja nüüdisaegsest õpikäsitusest. Põhikoolide, eriti väikeste maakoolide pidamine ja arendamine tuleb muuta targemaks ja kohalikust poliitikast sõltumatuks - nõustada ja jõustada kohalikke poliitikuid ja omavalitsusjuhte, kaasata haridusasjatundjad ning koolikogukonna eraalgatuse ülesehitav, edasiarendav ja piire nihutav energia. Väikesed võivad olla tublid, tõendavad üha enamad ja üha populaarsemad väiketootjad. Eestis on olemas kogenud külakoolide pidajaid, juhte, õpetajaid, kogukondi, kelle töö ja saavutused on suurepärased ning sobivad teistele eeskujuks. Elujõuliste külakoolide pidamise tarkus on sptesiifiline tarkus, see tuleb kokku koguda ja kasutada seda kõikide külakoolide ühiseks arenduseks. Selleks tuleks asutada SA Eesti Külakool.
   

4. KÜLAKOOLIDELE PARIMAD JUHID!
   Mida väiksem kool, seda määravam on koolijuhi roll. Külakooli püsimise ja arengu  tagatis on aktiivse arendusjuhina tegutsev koolijuht, kes enamasti on lisaks ka erinevate ainete õpetaja. Selge konkursi läbiviimise kord ning koolikogukonnale otsustusõiguse andmine tagaks, et koole juhtima palgatakse parimad võimalikud juhid. Parimad laste hariduse, mitte kohaliku poliitika jaoks.

5. KOOLIMUDELID JA PIDAJA VAHETAMINE PAINDLIKUKS!
   Kool on eelkõige vaimne keskkond, koolimaja peaks olla teisejärguline, eriti 21. sajandil. Kui koolimaja on jäänud suureks ja tekitab mõttetut kulu, võiks kool tegutseda ka külamajas, mõnes suuremas talus, õpetaja kodus. Riik võiks hajaasustuse piirkonnas lubada ja rahastada paindlikke ja erinevaid koolimudeleid – koduõppegruppe, karbivabasid koole. Või näiteks kaugõpet, kus Eesti juurtega lapsed, kelle pered tahavad väga Eestiga seotud olla, osalevad igapäevaselt õppetöös e-keskkondade kaudu, käivad koolis sessioonõppes ja on niiviisi ka koolipere osa. Kui omavalitsus otsustab väikekooli pidamisest loobuda, peaks selle kooli kogukonnal olema võimalik koolipidamist soovi korral ise jätkata ilma, et oleks vaja taotleda uut koolitusluba. Kui kooli õppetöö korraldus, asukoht ja õpetajaskond ei muutu, tuleks olemasolev koolitusluba lihtsustatud korras ümber vormistada.
   

6. KOOSTÖÖ KÕIGI MAAELUGA SEOTUD OSAPOOLTEGA!
   Külakoolide hoidmine ja arendamine ei ole üksnes haridusküsimus. See on küsimus Eesti maaelu kestmajäämisest, mille lahendused peaks sündima haridus-, maaelu- ja regionaalministeeriumi, omavalitsusliitude, hariduse või maaelu arendamiseks loodud erialaliitude, tegusate koolikogukondade, maaperede, külakogukondade ja maal tegutsevate ettevõtete koostöös. Suureks jäänud koolihoonetele lisarakenduse ja lisainvesteeringute leidmiseks tuleks kaasata ka eraalgatust.
   

7. HARIDUSKOMISJON RIIGIKOKKU! ERAKONDADE KOOSTÖÖ HARIDUSKÜSIMUSTES!
   Targalt korraldatud kooliharidus on meie riigi püsimise kõige tähtsam tagatis. Haridusvaldkond on aga ainus, mille korraldamiseks on küll eraldi ministeerium, kuid puudub eraldi komisjon riigikogus. Haridusküsimusi arutatakse kultuurikomisjonis, kus haridusteemad moodustavad komisjoni tööst vaid ühe väikese osa ja mille liikmed ei ole asjatundjad üldhariduse vallas. Samas kulutab  riik haridusele väga suure osa maksurahast ja ka sihtgrupp on väga suur - koolikohustus puudutab kõiki lapsi. On väga oluline kõige kõrgemal tasemel läbi mõelda, kuidas korraldada kooliharidus võimalikult targalt ning kuidas tagada, et koolikohustuse täitmine ei halvendaks ühegi Eesti lapse elukvaliteeti. Hariduskomisjoni loomine annaks ka haridusasjatundjatele põhjuse Riigikogusse kandideerida. Taasiseseisvumise tuhinas, 90-ndatel toimusid erakondade haridustöörühmade regulaarsed ühisarutelud. Kutsume Eesti erakondi üles seda tava taaselustama ja tegema hariduse arendamise nimel omavahel head koostööd.

Kutsume kõiki külakoolide sõpru toetama pöördumist oma allkirjaga!

Kogume allkirju lastekaitsepäeva, 1. juunini ning pärast seda edastama pöördumise riigikogule, valitusele ja erakondadele!

Ette tänades,

algatus “Igasse külla oma kool!”

algatusest täpsemalt loe kylakool.ee