Nõuame toiduraiskamise vastast seadust

Nõuame toiduraiskamise vastast seadust
Erakond Eestimaa Rohelised kutsub Riigikogu üles võtma vastu seadust, mis vähendab toidu raiskamist. Soovime, et Eesti võtaks eeskuju Prantsusmaast ja nõuaks suurtelt kauplustelt kõlbliku toidu üleandmist eelkõige abiorganisatsioonidele. Toidu raiskamine on Eestis alati taunitav olnud ning on ebaeetiline, et tegelikus toidu ülekülluse olukorras peab osa inimesi nälga tundma. Praegu ei saa isegi kõige peenemal banketilaual puutumatuks jäänud toitu ametlikult kodututele saata – see võib kaasa tuua trahvid ja karistused. Kõlbliku toidu äraviskamine on kuritegu Maa ökosüsteemi vastu.

Prantsusmaa parlament hääletas äsja suurtes toidupoodides toiduraiskamist piirava seaduse poolt, mis suunab ülejäävad toidukaubad prügikasti asemel kas heategevusse või loomasöödaks ning keelab kõlbliku toidu tahtliku rikkumise mittesöödavate ainetega – näiteks pesuvalgendiga.

Seadus peab reguleerima eelkõige suurte kaupluste tööd, kuid andma ka väikestele poodidele ja toitlustuskohtadele kindlustunde, et praeguse koalitsiooni reformierakondlik kodanikuühiskonda, heategevust ja annetamist piirav poliitika ei päädiks maksu- ja muude ametite karistusretkedega väikepoodnike ja kohvikute vastu. Riik peab seadusega ette nägema baasrahastuse abiorganisatsioonide logistikakulude jaoks.

Samuti tuleb kaotada tarbijat eksitav “parim enne” märgistus toiduainetelt, mis on tegelikult kasutuskõlblikud, kusjuures mitte raasugi halvemad, pikka aega – näiteks riis, kruubid, pastatooted (makaronid).

Ühtlasi on vaja piirata ametnike omavoli sanitaarnormide mõistusevastasel tõlgendamisel, mis piirab kohaliku ja mahetoidu tootmist ning kasutamist isegi Eesti piirides.

allkirjade kogumine on lõppenud

29.05.2015 00:00 kuni 30.10.2015 23:59

389 häält

38%

 Prantsusmaal vastuvõetud seadus ütleb et:

1."…piiramata toiduohutuse eeskirjade kohaldamist, ei tohi [toidu jaemüügiettevõtjad] muuta oma müümata toidukaupa meelega tarbimiskõlbmatuks või muu samas artiklis nimetatud taaskasutuse meetodi jaoks kõlbmatuks muuta."

2. Taaskasutusvariante on lisaks supiköökidele jne veel - nt kui toiduks ei kõlba, siis loomatoiduks, või kui ka selleks ei kõlba, siis  kompostimiseks või metaanitootmiseks.

3. Annetamise kohta: "mingid lepingutingimused ei tohi takistada selliste toiduainete annetamist, mida müüakse jaemüüja kaubamärgi all"; teatud mõõtudest suurema pinnaga poed peavad sõlmima mingi heategevusühinguga, mille nad võivad seaduses ette nähtud nimekirjast ise välja valida, lepingu müümata jäänud toiduainete tasuta üleandmise kohta.

Kes tahab prantsuse keelt lugeda, siis seaduse tekst on siin:  http://www.assemblee-nationale.fr/14/ta/ta0519.asp[1]

Lisainfo olukorrast Eestis:

http://www.terviseinfo.ee/et/uudised/4272-uuring-eesti-elanikud-viskavad-aastas-ara-pea-63-miljoni-euro-vaartuses-toitu

http://www.toidupank.ee/toidu-araviskamine-on-eestis-probleem/

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/ei-oska-toitu-sailitada-eesti-pere-viskab-ara-100-200-euro-eest-toitu-n141398

… ja Euroopas

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+MOTION+B8-2014-0250+0+DOC+XML+V0//ET

http://news.nationalgeographic.com/news/2014/10/141016-food-waste-tristram-stuart-emerging-explorer-hunger-charity-ngfood/

Aktsiooni korraldaja

Erakond Eestimaa Rohelised

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Evelin: Poolt!
Tervemõistuslikkus ja adekvaatne jätkusuutlikus, moraal ja loogika - kõik räägib toiduraiskamise vastu ja sellise seaduse poolt. Tegelikult on see suisa veider, et taolisi petitsioone üldse tarvis on. Aga nagu Einstein ütles: ainult kaks asja on lõpmatud - universum ja inimlik rumalus, kusjuures esimeses ei saa päris kindel olla.

Vasta!
Roberta: Roberta
Kus saab veel allkirjastada, kui ID lugeja puudub ?
Vasta!
Helle: Roberta
www.petitsioon.com - allkirjasta e-mailiga.
Margus: Otstarbekam oleks anda puudustkannatajatele raha toidu ostmiseks
Toidu hind kujuneb nõudluse/pakkumise vahekorra alusel.

Tähtaja ületanud, kuid kõlbliku toidu tarbijatele andmise variandid:

1. Lihtsalt anda kõigile soovijatele tasuta, see võib põhjustada
selle, et raha eest ostetakse vähem toitu. Nõudlus raha eest ostetava
toidu järele väheneb kuna vajadused on osaliselt juba tasuta toiduga
rahuldatud.

2. Anda ainult puudustkannatavatele, neile kes soovivad kuid raha
eest niikuinii ei ostaks. See ei tohiks nõudlust vähendada ega
tekitada omakorda raha eest pakutava toidu ülejääki ja hinnalangust.

Variantide 1 ja 2 puhul aga ei saa tootjad mingit kasu, tugevaks
argumendiks tootjatel ongi kartus, et hakkab ülejääma raha eest
ostetavat toitu ning hind ja tootjate kasum langevad.

3. Anda kõigile soovijatele talongid, mille alusel saaksid tootjad
maksta vähem makse. Tootjad saaksid kasu makstes vähem makse, kuid
samas saaksid kahju raha eest müüdava kauba ülejäämisest ja
odavnemisest.

4. Anda ainult puudustkannatavatele, neile kes soovivad kuid raha
eest niikuinii ei ostaks talongid mille alusel saaksid tootjad maksta
vähem makse. See peaks olema kasulik nii puudustkannatavatele kui ka
tootjatele.

LS: Arve pidamiseks ja talongidega tegelemiseks saaks tööle võtta
palju bürokraate. Kes neile palga maksab? Palk tuleks Euroopa
keskpanga rahatrükist, Eesti valitsus peaks aga võlakirja väljastama
mille siis Euroopa keskpank mingi kommertspanga vahendusel
juurdetrükitud raha eest ära ostaks.

5. Muidugi võiks ka lihtsalt „külvata helikopterilt juurdetrükitud
eurosid“. Kahtlen, kas toiduainete hinnad tõuseksidki, sest nõudlus
sõltub peamiselt füsioloogilisest vajadusest toiduainetele ja
pakkumine võib ilmselt ka jääda nõudlusest suuremaks. Hind võiks
tõusta üksnes tootjate kartellikokkuleppe teel. Võimalik, et eurod
kuluvad muude kaupade ostmiseks või jäävad lihtsalt üle ja need
säästetakse. Suurema inflatsiooni tekkimiseks oleks tarvis ikkagi
puudujääke pakkumises.

6. Anda juurdetrükitud eurosid ainult puudustkannatajatele toidu ostmiseks.


Kristjan kirjutab:
"Raha ei ole looduslik ressurss, vaid inimeste väljamõeldis, et
ühiskonda sotsiaalselt korraldada. Seega raha ei saa kuidagi otsa
saada. Seda võib “välja mõelda” nii palju, kui hing ihaldab. Me
tahame, et raha oleks “välja mõeldud” piisavalt, et majandus
opereeriks täisvõimsusel ja mitte liiga palju, et meie raha ei sööks
inflatsioon. Sellega peaks juba üsna palju öeldud olema."
https://money4nothingchicks4free.wordpress.com/2013/02/01/mart-laari-blogist/
Vasta!
Nika: Poolt
Toitu ei tohi raisata, keskonda ei tohi ka täiesti kõlblikku toiduga reostada, ei tohi raha eest viia hävitamisele seda mis teeks nii mõnegi Eestimaal elava inimese elu paremaks ja lihtsamaks
Vasta!
Margus:
Toidu tarbijaid on palju ja kõik soovivad võimalikult odavat toitu ning osa toidust võiks anda ka tasuta. Tuleks aga mõelda ka tootjatele, kes praegu Venemaale kehtestatud sanktsioonide ja Venemaa vastusanktsioonide tõttu on sattunud raskustesse. Meil võib ju tekkida mõne aja pärast Suure Depressiooni sarnane olukord, see et toidutootmist on doteeritud ei muuda ju olukorda. Kui dotatsioonid järsku lõpetada ei kao see juba toodetud toit iseenesest hetkega, vaid see on olemas ja teda pole kuidagi võimalik hakata järsku nii kallilt müüma et tootmine ära tasuks.
"1930. aastate alguses tabas maailma finantskatastroof, mida hakati nimetama Suureks Depressiooniks. Ühes riigis kaotasid siis miljonid inimesed töö ning sajad tuhanded pered oma kodu. Ent samal ajal, kui paljud nägid nälga, valasid farmerid tohutu suurtes kogustes piima lihtsalt minema ning valitsusametnikud sundisid farmereid tapma miljoneid kariloomi."
http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102007162
https://money4nothingchicks4free.wordpress.com/2012/12/26/moned-pildid-suurest-depressioonist/
Kohane abinõu katastroofi vältmiseks oleks "rahatrükk" mida Euroopa keskpank ongi alustanud,kuid oluline on selle raha andmine vaestele
Vasta!
Kairit: Tahaks mobiil-id'ga allkirjastada!
Aga paraku ei soodusta petitsioon.ee erinevate ID lahenduste kasutamist. Seega jääb minu poolt kahjuks allkirjastamata.

Kahju.
Vasta!
annika: vot
nii oleks õige!
Vasta!
Sirli: Poolt!
Töötanud suure kauplusega samas majas oli kahju vaadata küll kuidas iga päev kümneid kilosid mitte enam nii atraktiivseid kuid täiesti kõlblikke puuvilju ja juurvilju oma tee prügikasti leidsid.
Vasta!
Kerttu:
Tahaks ka allkirjastada aga vöiks ju rohkem vöimalusi olla selleks kui ainult id :/
Vasta!
Andrei: Poolt
Vihkan toidu raiskamist.Tean mis tähendab tühi kõht.
Vasta!
Aivar: Poolt
Kauplused sellest märkimisväärselt vaesemaks ei jää.
Vasta!
Margus: Oluline oleks tootjatele võimaldada annetatud väärtuse ulatuses vähem makse maksta
"Mujal Euroopa riikides on üks olulisi heategevusele annetamise hoobasid ettevõtte tulumaksust mahaarvamised annetatud väärtuse ulatuses, mis kehtib ka toidupankade puhul. Eestis seadus selle kohta midagi ei ütle."
http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/06/12/toidu-annetamine-kaigu-lihtsalt
Sisuliselt teistes Euroopa riikides siis seda maksuvabastuse ideed kasutataksegi, mida minagi olen korduvalt ent tulutult välja pakkunud, seejuures ka Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
http://pluss.postimees.ee/3037395/lugeja-kiri-mida-teha-uletoodetud-piimaga
https://money4nothingchicks4free.wordpress.com/mmt-stiilis-motlemist-eestlastelt/margus-eimre-mida-teha-uletoodetud-piimaga/
http://pluss.postimees.ee/2846419/lugejate-kirjad
Lähtusin ettepanekutes maksuvabastuse ehk maksude riikliku krediteerimise ühikute ideest mis on esitatud ka rahvakogus.
https://www.rahvakogu.ee/ideas/654-majanduse-elavdamise-ning-inflatsioonimojude-ja-toopuuduse-vahendamise-meede
Vasta!
AiriHark: Ei raiskamisele!
Olen poolt! Toidu hind on muutnud selle ostmise paljudele raskeks või isegi võimatuks! Selle asemel, et väärtuslik kraam prügikasti visata, võiks see leida tee kellegi toidulauale!
Vasta!
Ylle: Ülle
Anda ainult puudustkannatavatele, neile kes soovivad kuid raha eest niikuinii ei ostaks. See ei tohiks nõudlust vähendada ega tekitada omakorda raha eest pakutava toidu ülejääki ja hinnalangust.
Toitu peak hakkama väga väikese tasu eest müüma puudustkannatavatele juba enne kui kõlblikkuse tähtaeg kukub. Näiteks piimatooteid õhtul kell 9 supermarketist eraldi sissepääsust, et inimväärikus säiliks. Kahjuks paljud hindavad ikka veel inimese väärtust tema rahakoti paksuse järgi ja vaesele vaadatakse viltu
Vasta!
Cätlyn: Toetan!
Kahju, et see petitsioon on laiema tähelepanuta jäänud. Toidu raiskamine meie väikses riigis on ületanud igasuguse piiri. Hoolimata keskkonnast ja puudust kannatavatest inimestest.
Vasta!
Hanna: Poolt
Poolt
Vasta!
Ene: pensionär
toit ei ole raiskamiseks
Vasta!
Serge: Toetan
Toetan
Vasta!
anne: ANNE
POOLT
Vasta!
Ilona: Poolt.
Olen kõige täiega poolt. Suruge läbi
Vasta!
: Poolt
Poolt!
Vasta!
Teresa: Jah!
Poolt!
Vasta!