Säilitame Põlvas sünnitusosakonna

15. märtsil Postimehes ilmunud teade Põlva sünnitusosakonna sulgemise kohta vapustas nii Põlva kogukonda kui ka laiemalt Kagu-Eesti elanikke ning tõstatas mitmeid küsimusi. Sulgemisotsus tuli uudisena ka kohalikule omavalitsusele ning kogukonna jaoks on endiselt (21.03.2018 seisuga) ebaselge, kes täpsemalt sellise otsuse tegi, mis argumentidel otsus põhineb ning miks ei kaasatud ei kohalikku omavalitsust ega kogukonda nii suure otsuse tegemisse.

Sünnitus on väga intiimne ja privaatne akt, kus lisaks kvaliteetsele meditsiiniteenusele on väga oluline ka toetav ja soe keskkond nii enne kui pärast sünnitust ning iseenesestmõistetavalt ka sünnituse ajal. Põlva Haigla sünnitusosakond on kõike seda – kvaliteeti, soojust ja hoolivust – pakkunud aastakümneid.

Põlva Haigla sünnitusosakonna kvaliteet ja perekesksus

Põlva Haigla sünnitusosakond on üks esimesi Eestis, mis pakkus vette sünnitamise võimalust ja alustas perekeskse ja loomuliku sünnitusteenuse pakkumist. Mõlemad faktid räägivad holistilisest ja innovaatilisest maailmavaatest, tahtest ja valmisolekust pakkuda sünnitajatele ja peredele parimat.

Põlva Haigla sünnitusosakonda suudab praegu pakkuda kvaliteetset sünnitusabi ka kiiret kirurgilist sekkumist vajavates olukordades (peamised argumendid on PSK kokku võtnud oma arvamusloos.

Põlva Haigla sünnitusosakond suudab ka praeguste numbrite juures (2017. aasta sündide arv oli aasta varasemast 15 võrra suurem - 245 sündi) säilitada sünnitusabi pakkumise kvaliteedi ja oskused. Osakonnas töötavad piisava kogemusega töötajad, samuti käib osa personali valves teistes haiglates.

Töötajate kvaliteedi hoidmiseks tuleb kaaluda ka teisi võimalusi peale sulgemise - näiteks roteeruva süsteemi sisse seadmine, mis Põlva Haiglas juba praegu toimib. Nii arstid kui ämmaemandad saavad kvalifikatsiooni hoidmiseks ja kogemuste vahetamiseks teha vahetusi teistes haiglates. Olulised on aastatepikkune kogemus ja regulaarsed koolitused, mis tagavad toimetuleku eriolukordades, mitte töötamine ilmtingimata suures haiglas.

Põlva Haigla sünnitusosakonna kvaliteedile ei ole ei Eesti Haigekassal ega Eesti Naistearstide Seltsil olnud etteheiteid, patsientide rahulolu on iga-aastaste uuringute järgi väga kõrge ning 35% sünnitajatest tuleb väljastpoolt Põlva maakonda. 

Regionaalpoliitiline olukord

Riik räägib, et meil on rohkem lapsi vaja ning elu väljaspool Tallinna on samuti tähtis ääremaastumise vältimiseks. Nimetatud seisukohad jooksevad läbi nii äsja toimunud avalikust diskussioonist, mille algatasid Raul Eamets ja Kristjan Järvan kui ka mitmetest riiklikest strateegiatest. 

Kagu-Eesti sünnitusmajade sulgemist ei tohiks üksnes raamatupidajalikult põhjendada. Oluliste tervishoiuteenuste kättesaadavus kogu Eestis on eeskätt siiski poliitiline valik. Olgu siinkohal siis ära toodud ka rida väljavõtteid poliitilistest dokumentidest:

- Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 (Rahandusministeerium): "Inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed teenused ning mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond."
- Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" (Rahandusministeerium): " Peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega."
- "Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020" (Sotsiaalministeerium): " Tõhusa ja patsiendikeskse tervishoiusüsteemi olemasolu ja selle pidev kohandumine muutuvate haiguste, võimaluste ja patsientide soovidega on seega rahvastiku tervise arengukava oluliseks osaks."
- „Laste ja perede arengukava 2012-2020” (Sotsiaalministeerium): „Iga laps on väärtus. Inimestevaheline hoolimine, võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus on kaasaegse ühiskonna alustalad.” 

Kulutõhusus

Põlva haigla sünnitusosakonna töös hoidmine toimub väidetavalt haigla teiste teenuste arvelt. Kokku tuleb väidetavalt hoida investeeringutelt, personalilt, koolitustelt ja uute teenuste arendamiselt. 

On välja toodud, et sünnitusosakonna sulgemine haigla eelarvet ei vähenda. Lisaks märgib endine sotsiaalminister Taavi Rõivas PSK FB lehel välja: „Võimalik majanduslik kokkuhoid sünnituse lõpetamisest üldhaiglas (maakonnakeskuse haigla) on parimal juhul mõnisada tuhat. Ehk 0,03% Haigekassa eelarvest. (Jah, see ei ole arvutusviga, ongi kaks kohta peale koma).“ 

Kohalikule kogukonnale ei ole selge, mida on kulutõhususe puhul arvesse võetud. 

Juhime tähelepanu, et ka eesti keele ja kultuuri säilimine ei ole kulutõhus, kuid see on siiski meile oluline väärtus ja Eesti riigi alus. Kas elu säilimine Eesti äärealadel on meile tähtis? Kindlasti ei ole see kulutõhus. Tegemist on väärtusotsusega, mis annab sõnumi tuhandetele peredele Eestis. Kui viimase aja iibe-temaatika raames on räägitud erinevatest teguritest, mis soodustavad hääbuvat rahvast lapsi saama, on turvatunne nendest väga olulisel kohal. Otsus sulgeda Põlva Haigla sünnitusosakond on sadadelt peredel röövinud turvatunde ning andnud neile sõnumi, et äärealadel sündivad lapsed ei ole nii olulised. Turvatunde olulisusele laste saamise otsuse on muuhulgas tähelepanu juhtinud ka sotsiaalkaitseministe Kaia Iva.

Negatiivse iibega rahva puhul ei saa olla sünnitusteenuse pakkumise peamiseks argumendiks kulutõhusus.

Lõpetuseks

Väidetavalt sündis Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemine haigekassa ja haigla nõukogu põhjalike läbirääkimiste ning kompromisside tulemusena. PSK tuletab meelde, et demokraatlikus riigis tehakse otsuseid koos kohaliku omavalitsuse ja kodanikega ning kaasamise head tava järgides.

Juhime tähelepanu, et nimetatud otsus läheb vastuollu avatud valitsemise printsiipidega - ükski riigiasutus ei tohiks selliseid otsuseid langetada ilma kohalikku kogukonda kaasamata.

Kõike eelnevat arvestades:

• Soovime, et minister vaataks üle Põlva Haigla sünnitusosakonna sulgemisotsus ning leida teenuse pakkumiseks Põlvas edasised võimalused.
• Palume ministril võtta seisukoht, kuidas edaspidi suurt kogukonda puudutavad meditsiinivaldkonna otsused ja muudatused läbi tuleks viia.

Liikumine “Põlva Sünnitusosakonna Kaitseks”